Ja ongi 2017 hooaeg läbi.

    Päris kiirelt läks. Nüüd, kui hooaeg on läbi, on mul kõige parem vorm 😀 Okei, tegelt ma sõitsin viimase Marimetsa kapi Karujärvel ka selle hea vormiga aga reaalselt mul oli tippvorm sätitud septembri keskpaika, millest ilmselgelt ei tulnud midagi välja(ettevalmistus tehniliselt ja numbrite järgi Trainingpeaksis kõik klappis aga jalgades ei olnud ilmselt seda värskust). Selline tunne nagu ma nüüd oktoobriks taastusin ära kergest ületreenimisest suvel. Aga, MK etapil 64 km pikkusel distantsil sain 13nda koha 81 osaleja hulgas, mis ei olegi üldse kõige hullem. Alari Kannel ja Aivar Lipp olid pärast protokollist vaadates paari mintsi kaugusel.

    Tegin oma Elite Drivo rattapukil ka viimase FTP testi, mis näitas 285W ehk 4.209w/kg kohta. Selle tulemusega jäin ülimalt rahule, kuna jõuda 4.2ni hooaja lõpuks oli mul ka üks hooaja eesmärkidest. Nii, et vaatamata suvisele umbe sõitmisele laabus suve lõpuks kõik hästi, kuid suts liiga hilja. Aga kui ei oleks umbe sõitnud, oleks ma äkki painutanud välja 4.5w/kg? Kes teab 🙂 Kindel on see, et uue hooaja ettevalmistus algab 30. oktoobril ja siis ma olen juba hulkmaad targem enda keha kuulamise, raskete trennide ja kergete trennide vahekorra osas.

    Mis olid selle hooaja kõige olulisemad tarkused mida järgmisesse hooaega kaasa võtta?
    1. Ülimalt oluline on oma keha kuulamist/tunnetamist mitte ära unustada. Ühel hetkel ma sattusin Trainingpeaksi numbrite küüsi ja jäin ideaalseid numbreid püüdma ning sellest tekkis ka väike ülekoormus. Ma ei lasknud piisavalt kehal puhata enne, kui järgmise raske trenni peale tegin. Tagantjärele mõeldes mul ei olnud sellist motti trenni teha enam ja jalad olid tegelt väsinud sõites. Raske oli aga tugev eesmärk pani ikkagi ratta selga hüppama ja pingutama. Ehk edaspidi rasked trennid olgu rasked ja kerged trennid kerged.
    2. Toitumine. Üks asi, milleni ma iga natukese aja tagant jälle tagasi jõuan on ülesöömine. Ma ei mõtle, et sa sööd niipalju, et valus on. Piisab sellest, et sa tunned, et veits raske on. Ma olen taga ajanud söömise juures kerget tunnet, et teada saada põhjus, mis tekitab kerge tunde ja mis selle tunde ära viib. Oluline on ennast tunda kergena kogu aeg. Siis tunned ennast ka hästi, energiat on jõhkralt, taastumine on kiire, mõistus on terav ja kehatunnetus tükkmaad parem. Ja mulle tundub, et kogu selle asja võti on väiksemad portsjonid ning tihedam söömine päevläbi. Kindlasti on ka oluline, et toidud oleks naturaalsed ja kergesti seeditavad. Samuti on ka väga oluline, et toidu glükeemiline laeng ei oleks suur, vastasel juhul tuleb uimasus peale, sest veresuhkur tõuseb liiga kiiresti liiga kõrgele 😉
    Varasemalt ma olen viljelenud süsivesikutevaest toitumist ja rõhku pannud rasvadele, kuid mõtlesin, et proovin uuel hooajal uut lähenemist ning tarbin liit- ja lihtsüsivesikuid 40-50% päevasest kaloraazist, mis teeb siis olenevalt päevast 300-400 grammi süsivesikuid sealjuures päevast kaloraazi mitte ületades. Kindlalt hoian normis ka valgu tarbimise ning rasvade tarbimise + vitamiinid/mineraalid. Võtame rattatrennist ja oma potensiaalist täieliku maksimumi.
    3. Hingamine – Sisse ja välja. Keha varustamine hapnikuga. Tundub veits oluline või kuidas? 🙂 Kui ikka paned pulss 190 peal, siis lõõritad nagu mingi marutaudis koer tatt suunurgast rippumas. Ma ei tea, kas ma olen asjast valesti aru saanud aga mulle on jäänud mulje, et kõik räägivad muudkui sisse hingamisest. Välja hingamisest ei räägi keegi. Tegelt on just välja hingamine esimene kõige olulisem samm. Kõigepealt hingad välja, kopsud täiesti tühjaks ja krimpsu ning siis hingad värske hapniku sisse. Ma olen harjunud suhteliselt pinnapealselt hingama ja kui ma trennis lülitan korraliku hingamise sisse, siis mul esimese sammuna pulss kukub kohe kolinal alla. Aga seda on vaja harjutada, et see loomulikuks muutuks. Sissehingamine on täiesti loomulik aga kopsu tühjaks hingamine ei ole mitte üldse.

    Uue hooaja ettevalmistuse algus on paari nädala pärast, tuhin alustada on juba suur. Jätkan endiselt jõusaali ning rattasõiduga. Võimalik, et panen trennikavasse ka midagi muud. Eelmisel hooajal mulle tundus, et jooksmine kuidagi lõdvestas pinges rattalihaseid 🙂 Jõusaalis panen rõhku kogu kehale, kuid sutsu rohkem ikkagi alakehale ning siselihastele. Nino Schurteri video järgi mõtlesin, et võtan oma kavva ka tasakaalulaua ja žongleerimise. Olen siin mõned päevad žongleerimist harjutanud (ajaliselt mingi 30 mintsi kokku) ja juba tuleb välja küll. Ütleks isegi, et suhteliselt kiirelt. Iga päevaga tunned, kuidas käed ja lihased on eelmise päeva žongleerimisharjutused lihastesse salvestanud ning tajuvad olukorda juba oluliselt paremini. Ja nii iga päevaga. Aina kauem suudad palle tegevuses hoida 🙂

    Kui varem tegelesin peale trenni venitamisega, siis nüüd hakkan massaazirulliga ennast rullima. Esmapilgul tundub, et sellega pääseb oluliselt paremini nendele lihastele ligi, mida lihtsalt venitamine väga hästi ei puuduta.

    Järgmise postituse teen tasakaalulaua ehitamisest. Ostsin vineeri ja kanalisatsioonitoru ära juba. Nüüd jääb järgi parajateks juppideks saagida, ära viimistleda ja harjutama hakata. Let ze fan taims begin!