See oli üks vägevamaid Estonian Cupi etappe üldse peale Kuusalu. Kuusalu on siaamaani ikka kõige kõvem olnud oma tehnilisuse ja huvitavuse poolest. Ma ei olnud Jõulumäel varem käinud. Männimets tekitab ikka sellise hea tunde 😉 Terve metsa juurikad olid roosaks värvitud, et keegi juurikatel känsa ei paneks. Nagu ikka, mida tehnilisem rada, seda paremini mul läheb. Jalas oli jõudu kuni lõpuni. Üks tõus on eriti hästi meeles, suhteliselt võistluskeskuse lähedal. Mõned inimesed seal tasakesi kerisid üles ja siis tulin mina, jalas megajõud, niimodi rebisin tõusust üles, kõigist mööda ja mäes otsas panin veel gaasi juurde. Vot see on hea tunne 🙂 Sellel võistlusel tuli ka kõige väiksem kaotusprotsent võitjale.

Hooaja kaotusprotsendid:
14.05 Vooremäe – 53.6% (lihtsalt nõrk)
04.06 Lähte – 44.2% (lihtsalt nõrk)
02.06 Raplamaa – 63.3% (krambid)
23.07 Põleva kivi rattamaraton – 39.3%
13.08 Valgehobusemäe rattamaraton – 39.7%
27.08 Jõulumäe rattamaraton – 36.5%