Sport on tegelikult päris keeruline, kui selle köögipoolele sisse sukelduda. Inimeste kehad on päris vingelt manipuleeritavad ja kõik, mida sa kehaga teed, annab ka vastava tulemuse. Nagu plastiliin 🙂 Ainult, et inimese voolimine võtab kauem aega. Teatavasti on voolimise võimalusi päris mitmeid, mis tähendab, et kogu seda voolimistehnikat hästi vallata, tuleb väga palju erialast materjali läbi töötada. Ja mitte ainult läbi töötada, vaid pingsalt kaasa mõelda ning siis veel elu lõpuni sellepeale mõelda 😀 Vähemalt nii tundus minevat Joe Fiel’i “Maastikuratturi treeningpiibli” lugemisega ning tundub täpselt sama ka Hunter Allen’i ja Andrew Coggan’i “Training and Racing with a power meter” raamatuga. CTL-id, TSB-d, IF-id, TSS-id jne. hakkavad kõik kohale jõudma, kuid need on lihtsalt “prae” nimetused menüüs. Ühe nimetuse taga on väga palju informatsiooni ja kõik need nimetused on omavahel seotud, mis tähendab pikka süvenemist ja kaasamõtlemist ning praktiseerimist. Aga see mulle meeldibki! Järgmine raamat ootab juba lugemist, milleks on Matt Fitzgerald’i “Racing Weight: How to get lean for peak performance”. Isegi, kui ma tean toitumisest juba päris palju, siis alati on hea ikkagi lugeda veel selleteemalist raamatut.

Ja üüd ka teemast 🙂 Tegelikult ma käisin ükspäev kehakoostist mõõtmas. Ehk, selline lihtsam asi, mis viidi läbi Benu apteegis, mis maksis kliendile 2€. Mu põhieesmärk oli teada saada rasvaprotsent, et olla kindel, kui palju pekki ma veel ära võin oma kehast põletada. Hooaja alguseks ma tahan, et mu rasvaprotsent oleks umbes 8%, mis teeb kehakaaluks umbes 67-68kg. Mõõtmistulemused ütlesid, et tol hetkel ma kaalusin 69.5kg. Hetkel siis lihasmassi 59,6kg ja rasva 11%, mis ideepoolest ei ole üldsegi paha, kuid kui mõelda, et 2 lisakilo metsas 60km kaasa vedada tundub ju täiesti mõttetu 😛 Seega, lisakilod võtame maha. Üldine mahavõtmise skeem on mul selline, et ma olen ca 300-500 kcal defitsiidis iga päev + jälgin veidi ka toidu glükeemilist indeksit ja koormust + intermittent fasting, mis tähendab, et õhtul söön kõhu täis hiljemalt kell 20.00 ning päeva esimene tõsine söök tuleb kell 12. Hommikul üldiselt ei söö, kuid enne pikemat või intensiivsemat trenni tõmban valgu-süsivesiku sheigi, siis on pingutuseks rohkem jõudu. Nagu iga asjaga, pidevalt tuleb jälgida keha reaktsioone, et teha jooksvaid muudatusi oma dieedis ja trennis.

Lisaks käisin ka füsioterapeut Kristel Oja juures Kiius. Peale füsioteraapia teeb ta ka massaaži, mis tundub ideaalne kombinatsioon. Lähed kange seljaga massööri juurde ja ta vaatab sind ka füsioterapeudi pilguga, et miks sul selg üldse kange on. Rohkem infot Kristeli kohta leiab siit: Puusadlahti

Alati on rõõm külastada professionaali, kes vaatab sulle peale, paneb tegema paari harjutust ning ütleb, mis su kehaga valesti on ja mida saaks paremaks muuta. Nii ka minuga. Sain hulga harjutusi, mida kodus teha, et füüsiline liikuvus parem oleks. Ilmselt jõusaalis kangutamine ja rattasõit jätavad kehale mingisuguse jälje. Minu nõrk koht on selg ja sinna on vaja liikuvust juurde ning spets harjutustega on see võimalik saavutada.